Tööpension on sinu kaitse elu erinevates olukordades. Oma tööpensioni saad hakata nautima hiljemalt siis, kui jääd pensionile. Tööpension annab turvatunde ka töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Osalisele vanaduspensionile võid jääda enne vanaduspensioni alampiiri.
Tööpensioni teenid välja oma palgatöö või ettevõtjana tegutsemise kaudu. Kui elad Soomes ja sinu tööpension on väike, võib seda täiendada rahvapensioni ja Kela poolt makstava tagatispensioniga.
Pensioni pead alati ise taotlema.
Pensionivariantide lühiülevaade
Vanaduspension tagab sinu toimetuleku pärast tööelu lõppu. Võid minna vanaduspensionile pärast vanaduspensioni alampiiri saavutamist. Pension võib alata kõige varem järgmise kuu alguses ja seda makstakse kogu ülejäänud elu jooksul. Vanaduspensioni minimaalne pensioniiga määratakse kindlaks sinu sünniaasta järgi.
Vanaduspensionina makstakse kogu tööelu jooksul väljateenitud tööpensioni. Mida vanemana pensionile jääd, seda suurem on sinu pension.
Pensioniiga määratakse kindlaks sünniaasta järgi
Sinu minimaalne pensioniiga on vanus, mil saad minna vanaduspensionile. Võid jätkata töötamist ka pärast seda ja sinu töö eest arvestatakse tööpensioni kuni maksimaalse pensionieani. See on vanusepiir, pärast mida tööandja ei ole kohustatud töötajale pensionikindlustust tagama.
Aastatel 1956–1964 sündinud isikute minimaalne ja maksimaalne pensioniiga (tööpensionid)
| Sünniaasta | Minimaalne pensioniiga | Kohustusliku kindlustuse ülemine vanusepiir |
|---|---|---|
| 1956 | 63 a 6 k | 68 a |
| 1957 | 63 a 9 k | 68 a |
| 1958 | 64 a | 69 a |
| 1959 | 64 a 3 k | 69 a |
| 1960 | 64 a 6 k | 69 a |
| 1961 | 64 a 9 k | 69 a |
| 1962–1964 | 65 a | 70 a |
| 1965 | Seotud oodatava elueaga. Alates 2030. aastast pikeneb vanusepiir igal aastal maksimaalselt kahe kuu võrra. | 70 a |
Pead taotlema vanaduspensioni
Vanaduspension ei alga automaatselt, vaid seda tuleb taotleda.
Osaline vanaduspension võimaldab sul võtta välja osa oma kogunenud tööpensionist enne täielikule vanaduspensionile minekut. Osalist vanaduspensioni makstakse ainult tööpensionina (s.t mitte rahvapensionina). Osalisele vanaduspensionile minek vähendab sinu pensioni jäädavalt, kui lähed pensionile enne minimaalset pensioniiga.
Osalist vanaduspensioni võid saada, kui oled sündinud 1963. aastal või varem ja oled saanud 61-aastaseks. Minimaalne vanus tõuseb 1964. aastal sündinute puhul 62 aastani ja nooremate puhul järk-järgult ülespoole.
Osaline vanaduspension ja töötamine
Osalise vanaduspensioni ajal võid töötada nii palju kui soovid või lõpetada töötamise täielikult. Töö eest arvestatakse lisapensioni.
Enneaegne pensionile jäämine vähendab pensioni jäädavalt
Osalise vanaduspensioni taotlemisel saad valida, kas soovid oma arvestatud tööpensionist võtta välja 25% või 50%. Sinu sissemakstud pensioniosa (25% või 50%) väheneb püsivalt 0,4% võrra iga kuu eest enne tegeliku pensioniea saavutamist. Mõtle hoolikalt, sest vähendus kehtib sinu pensionile kogu ülejäänud eluea jooksul.
Lõplikku vanaduspensioni tuleb taotleda
Sinu osaline vanaduspension jätkub kuni sinu pensionile minekuni. Vanaduspensioni pead taotlema ise. Kui lükkad vanaduspensionile jäämist edasi üle minimaalse pensioniea, suureneb sinu pension.
Uuri, millal saad osalise vanaduspensioniga pensionile jääda, ja arvuta oma hinnanguline osaline vanaduspension (soome keeles)
Ava osalise vanaduspensioni taotlemise juhend
Tööalane rehabilitatsioon on esimene valik, kui sinu töövõime halveneb. Tööalane rehabilitatsiooni eesmärk on toetada inimesi, et nad saaksid tööl hakkama ja võiksid jätkata töötamist hoolimata tervisliku seisundi piirangutest. See võib toetada näiteks tööle naasmist pärast pikka haiguspuhkust.
Sul on õigus saada tööalast rehabilitatsiooni, kui vastad rehabilitatsiooni kriteeriumidele. Taotle rehabilitatsiooni oma tööpensioniasutusest. Taotlusele tuleb lisada arsti väljastatav B-arstitõend.
Võid saada eelotsuse oma õiguse kohta rehabilitatsioonile isegi siis, kui oled taotlenud töövõimetuspensioni ja rehabilitatsiooni kriteeriumid on täidetud.
Taotle rehabilitatsiooni oma tööpensioniasutusest.
Võid saada töövõimetuspensioni, kui sinu töövõime on haiguse või vigastuse tõttu vähenenud vähemalt üheks aastaks. Esmane eesmärk on siiski see, et võiksid tänu rehabilitatsioonile minna tagasi tööle. Kui sinu töövõimetus kestab vähem kui aasta, võid saada haigushüvitist, mida maksab Kela.
Pensioni arvestatakse piiratud ajaks, kui on lootust tööle naasta (nn rehabilitatsioonitoetus). Vastasel juhul jätkub sinu töövõimetuspension kuni pensioniea alampiiri saavutamiseni.
Töövõimetuspensioni võib määrata täies ulatuses (täielik töövõimetuspension) või osaliselt (osaline töövõimetuspension) sõltuvalt sellest, kui palju sinu töövõime on halvenenud. Osalise töövõimetuspensioni kohta on võimalik saada eelotsus. Kui sul on see olemas, võid kaaluda pensionile jäämist.
Töövõimetuspensioni summa
Töövõimetuspensioni ja rehabilitatsioonitoetuse summad on samad. Osalise töövõimetuspensioni ja osalise rehabilitatsioonitoetuse summa on pool täis-töövõimetuspensioni summast.
Töövõimetuspensioni taotlemine
Töövõimetuspensioni taotlusele tuleb lisada arsti väljastatav B-arstitõend.
Kui taotled töövõimetuspensioni, hindab tööpensioniasutus sinu taotluse läbivaatamisel, kas tööalane rehabilitatsioon oleks kasulik.
Üksikasjalikuma nõuande saamiseks töövõimetuspensioni ja rehabilitatsiooni kohta ning hinnangulise pensionisumma teadasaamiseks võta ühendust oma pensioniasutusega.
Töökäigupensionea alampiir on 63 aastat.
Sul võib olla õigus töökäigupensionile, kui oled töötanud pikka aega, tööstaažiga vähemalt 38 aastat, suurt koormust nõudval ja kulumist põhjustaval töökohal ning sinu töövõime on halvenenud. Välismaal töötatud aastad võib samuti arvestada töötatud aastate hulka.
Töökäigupensioni saamine ei nõua nii suurt töövõime vähenemist kui töövõimetuspensioni saamine.
Toitjakaotuspension tagab toimetuleku abikaasa või hooldaja surma korral. Toitjakaotuspensionid on lese- ja orvupension. Koos moodustavad need terviku ja mõjutavad teineteist. Kela toitjakaotuspension täiendab tööpensionina makstavat toitjakaotuspensioni.
Õigus saada tööpensionina makstavat toitjakaotuspensioni on:
- alla 20-aastasel lapsel
- abikaasal
- vabaabielupartneril
- endisel abikaasal.
Samasooliste registreeritud partnersuhte poolt käsitletakse abikaasana.
Toitjakaotuspensioni taotlemine välisriigist
Perekonnal võib olla õigus saada toitjakaotuspensioni eri riikidest juhul, kui abikaasa või hooldaja on töötanud mitmes ELi või EMP riigis. Töötamine riikides, millega Soomel on sotsiaalkindlustusleping, võib samuti anda sulle õiguse pensionile. Toitjakaotuspensioni saamiseks ei pea lesk ja/või laps olema olnud välismaal kaasas.
Muudest riikidest saadavate toitjakaotuspensionide puhul esitatakse samad taotlused kui Soome toitjakaotuspensionide korral, kui lesk ja/või laps elab Soomes. Eläketurvakeskus saadab taotluse välismaale. Sa pead täitma lisa U, milles küsitakse teavet abikaasa või hooldaja välismaal viibimise ja töötamise kohta.
Kui lesk ja/või laps elab Eestis ja abikaasa või hooldaja on töötanud Soomes, võid taotleda toitjakaotuspensioni Eesti Sotsiaalkindlustusametilt (SKA). SKA edastab taotluse Soome.
Kasuta kalkulaatorit, et hinnata oma toitjakaotuspensioni suurust (soome keeles)
Uuri oma õigust lesepensionile veebilehel (soome keeles)
Ava toitjakaotuspensioni taotlemise juhend
Pensionid välismaalt
Kui oled töötanud välismaal (näiteks Eestis), võib sul olla õigus saada pensioni ka nendest riikidest.
Vaata juhiseid pensioni taotlemiseks välismaalt